Kõik see on lihtsalt liiga lahe, et seda jätta juba varakult jagamata.
Lauatennis on tegelikult väga kiire ning täpne mäng. Selleks, et lastel ei läheks tunnis igavaks, kuid mitte ka liiga keeruliseks, tuleb iga tund natuke erinevalt ette valmistada.
Trenn - see on mäng! Mäng peab olema lõbus ning kaasahaarav.
Selle rühmaga on meil toimunud viis tundi. Igal esmaspäeval, kui ma vaikselt lasteaiarühma ukse paotan, et lapsed trennisaali viia, kõlab juba eemalt "Jeeee..." ning kuus särasilma kimab nagu üks mees (sest sellest rühmast võtan kaasa ainult poisid :)) ukse poole. Kõrvalrühmast liituvad meiega kaks armsat tüdrukutirtsu.
Trenn on meil nagu päris. Alustame soojendusega, mis sisaldab lauatenniseliikumist ja teisi soojendusharjutusi. Edasi õpime õiget reketihoidu, põrgatamist ning seejärel võtavad kõik lapsed viksilt rivvi, et teha harjutusi lauatenniselaua taga. Sekka mõned koordinatsiooniharjutused ning läbi meie trenn saabki. Alati lõppeb lauatennise trenn lõdvestusega, et taastada hingamine ning kasvatajad saaksid rühma tagasi rahulikud ning miks ka mitte natuke väsinud rüblikud.
Juba nende väheste koostreenitud kordadega on lastes toimunud silmnähtav areng.
Uskuge, lapsi treenida on põnev!
